Notre-Dame'i tulekahju

Notre-Dame'i tulekahju oli 2019. aasta 15. aprillil kell 18.50 kohaliku aja järgi Prantsusmaal Pariisis Notre-Dame'i katedraalis puhkenud tulekahju, mille tagajärjel varises kokku kiriku katus ja haritorn.

Katusel möllanud tuli ei pääsenud esialgu kivist võlvlae tõttu katedraali sisemusse. Haritorni kokkukukkumise tagajärjel langes osa võlvlaest siiski alla. Tule levikut hoogustas ebasoodne tuule suund kellatornide suunas. Mõlemad kellatornid jäid siiski terveks, aga kellasid hoidev puitkarkass ja puidust vahepõrandad said tugevaid kahjustusi. Interjöör, ülemised seinad, vitraažaknad ja mitmed katedraalis olnud kunstiväärtused said kergemaid kahjustusi. Kiriku orel ja kuulus ümmargune vitraažaken jäid imekombel puutumata. Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas, et katedraal taastatakse 5 aastaga, Pariisi suveolümpiamängude toimumise ajaks. 17. aprillil 2019 kell 18.50 helisesid kõigi Prantsusmaa katedraalide kirikukellad, tähistamaks kahe ööpäeva möödumist õnnetusest. Solidaarsuse märgiks helistati samal ajal 7 minutit ka kõiki Ühendkuningriigi kirikukelli.

Tulekahju puhkemine ja kulg

Tulekahju sai alguse kell 18.18. Kirikus oli vahetult enne seda kell 18.15 alanud missa. Samal päeval algas katoliku kirikus ülestõusmispühade eelne vaikne nädal. Kell 18.20 käivitus tulekahjualarm ning inimesed evakueeriti. Turvatöötajad põlengut esialgu ei avastanud, sest alarmi põhjust uurima läinud turvatöötaja saadeti eksituse tõttu valesse kohta. Alarm käivitus uuesti kell 18.43 ja siis märkasid turvatöötajad ka suitsu. Sündmuspaigal viibinute sõnul suleti ootamatult katedraali uksed ja katuselt hakkas tulema valget suitsu. Varsti märgati haritorni juures ka leeke.

Hädaabiteenistuste reageering

Pariisi päästeteenistus saabus kiriku juurde kümne minutiga. Politsei evakueeris inimesed Île de la Cité saarelt, kus Notre Dame asub, ning saarele pääs suleti. Pealtvaatajad kogunesid põlengut ja selle kustutamist vaatama Seine'i jõe kallastele. Tund pärast põlengu avastamist oli katedraali katus ja haritorn leekides.

Päästjad asusid tulekahju kustutama hoones seestpoolt ning päästetöödel kasutati ka droone, millega vaadeldi põlevat katust ja tuletõrjepaate, mis pumpasid päästjatele Seine'i jõest kustutusvett. Kell 19.50 varises kokku haritorn, millest tekkinud õhuvool lõi kõik kiriku uksed kinni. Haritorni varingu järel kutsuti päästjad pööningult tagasi. Vahetult enne haritorni varingut avastasid päästjad, et leegid olid levinud ka põhjapoolsesse kellatorni. Kellatornis oli kaheksa suurt kella ning kardeti, et nende allakukkumise korral variseb kellatorn kokku ja põhjustab ülejäänu katedraali kokkuvarisemise. Kell 20.30 loobusid päästjad katuse kustutamisest ning keskendusid kellatorni levinud tulekahju kustutamisele ja kellatornide kaitsmisele.

Suuremad leegid kustutati kella 23.30 paiku (CEST). Tulekahju kuulutati kustutatuks kell 3.30 hommikul. Põlengu kustutamisel osales üle 400 päästja kogu Pariisist. Pariisi politsei teatas, et keegi põlengus surma ei saanud, kuid üks päästja ja kaks politseinikku said kergelt vigastada.

Kahjustused

Tules hävisid haritorn ja suur osa tammepuidust katusekonstruktsioone. Katus oli kaetud umbes 210 tonni seatinaga, mis tulekahju ajal sulas, tekitades toksilisi gaase. Ümberkaudsetel elanikel soovitati järgnevatel päevadel olla ettevaatlik, võimalusel viibida kodust eemal.

Põlengu ajal kardeti, et varisev katus võib kiriku võlvlage vigastada. Võlvide täieliku varingu korral oleksid hoone kahjustused olnud palju suuremad. Sisse langes ainult osa võlvlaest, tõenäoliselt haritorni kokkukukkumise tagajärjel. Tulekahjus hävis haritorn ja umbes kaks kolmandikku katusest. Mõlemad kellatornid jäid terveks, aga kellasid hoidev puitkarkass ja vahepõrandad said tugevaid kahjustusi. Renoveerimistööde tõttu viidi mõni päev enne põlengut restaureerimisele haritorni ümbritsenud 12 apostli ja nelja evangelisti vasest kujud, mistõttu need pääsesid hävimisest. Siseministeeriumi teatel õnnestus päästa vähemalt 30 protsenti suure kunstiväärtusega esemetest.

Uurimine

Mõni tund pärast tulekahju algust algatasid pädevad organid juurdluse põlengu põhjuste väljaselgitamiseks. Tulekahju põhjused on ebaselged, asja käsitletakse tahtmatult põhjustatud õnnetusena.

Reaktsioonid

Pariisi linnapea Anne Hidalgo on juhtunut kirjeldanud kohutavana.

Rahvusvahelised reaktsioonid

Paljud riigid ja organisatsioonid ning nende juhid avaldasid Prantsusmaale tulekahju pärast kaastunnet, teiste hulgas Saksamaa kantsler Angela Merkel, Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja tema abikaasa Melania Trump, Suurbritannia peaminister Theresa May, Kanada peaminister Justin Trudeau, Norra peaminister Erna Solberg, Hispaania peaminister Pedro Sánchez, Itaalia peaminister Giuseppe Conte, Belgia peaminister Charles Michel, Austria kantsler Sebastian Kurz, Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping, Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa, Egiptuse president ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī, Bahreini kuningas Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah, Maroko kuningas Mohammed VI, Austraalia peaminister Scott Morrison, Hollandi peaminister Mark Rutte, Iisraeli president Reuven Rivlin, Soome president Sauli Niinistö, Eesti peaminister Jüri Ratas, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, ÜRO peasekretär António Guterres, Vatikan ja paavst Franciscus.

Korjandus katedraali taastamiseks

Tulekahju toimumise ööl teatas president Emmanuel Macron, et katedraal ehitatakse uuesti üles ning taastamistööde rahastamiseks luuakse rahvusvaheline korjandus.

Prantsusmaa ettevõtted

Põlengule järgnenud päeval teatas Prantsuse ettevõtja ja miljardär François-Henri Pinault, et annetab oma perekonnale kuuluva investeerimisfirma Groupe Artémis varast 110 miljonit eurot Notre-Dame'i taastamiseks. Varsti teatas ka LVMH omanik ja miljardär Bernard Arnault, et tema ja ta perekond toetavad taastamistöid täiendava 200 miljoni euroga. Prantsuse energiaettevõtte Totali tegevjuht Patrick Pouyanne ütles Reutersile, et ettevõte annetab taastamistöödeks 110 miljonit eurot. Tehnikafirma Capgemini lubas annetada täiendavad 1 miljon eurot. L'Oreal teatas, et toetavad taastamistöid 200 miljoni euroga. Fimalac toetab taastamistöid 10 miljoni euroga, Bouygues Telecom 10 miljoni euroga, JCDecaux 20 miljoni euroga, Societe Generale 10 miljoni euroga. Crédit Agricole otsustas toetada Notre-Dame taastamistöid 5 miljoni euroga. Groupe Casino teatas 16. aprillil, et firma osaleb taastamistööde finantseerimises. BPCE teatas 16. aprillil, et toetab Notre-Dame'i taastamistöid 10 miljoni euroga. BNP Paribas toetab taastamistöid 20 miljoni euroga ja AXA 10 miljoni euroga. Prantsuse videomängude tootja Ubisoft toetab taastamistöid 500 000 euroga; lisaks pakuti taastajatele tehnilist nõu, kuivõrd Ubisofti videomängu "Assassin's Creed Unity", mille tegevustik leiab aset Prantsuse revolutsiooni ajal, jaoks uuriti Notre Dame'i ehitust ligi 5000 töötunni ulatuses.

Lennufirma Air France teatas, et pakub tasuta lende ekspertidele, kes tuuakse Notre-Dame'i renoveerima.

Prantsusmaa linnad, piirkonnad, regioonid

Taastamistöödeks lubasid raha eraldada ka Prantsusmaa Île-de-France'i piirkond (10 miljonit eurot) ja Pariisi linnavalitsus (50 miljonit eurot). Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkond lubab eraldada taastamistöödeks 2 miljonit eurot. Occitanie piirkond lubab eraldada 1,5 miljonit eurot taastamistöödeks. Alpes-Maritimesi departemang ja Toulouse Métropole lubavad mõlemad eraldada 1 miljon eurot katedraali taastamistöödeks.

Rahvusvahelised annetajad

Ungari linna Szegedi esindaja teatas, et linn annetab Notre-Dame'i taastamistöödeks 10 000 eurot, viidates 1879. aastal Pariisi linnavalitsuselt saadud finantsabile, mis anti Szegedi tabanud üleujutuse põhjustatud kahjude likvideerimiseks. Apple'i tegevjuht Tim Cook teatas 16. aprillil, et firma osaleb taastamistööde finantseerimises. Henry Kravis ja Mariee-Josée Kravis annetasid 8,8 miljonit eurot Notre-Dame'i taastamistöödeks. Euroopa Keskpank toetab taastamistöid 9 miljoni euroga. Firma UiPath on lubanud taastamistöödeks annetada 1 miljon eurot. Notre Dame'i ülikool annetab taastamistöödeks 100 000 dollarit. Rateli (50 000 €) ja Safra (10 000 000 €) perekonnad annetavad katedraali taastamiseks kokku 10 050 000 eurot. Walt Disney Company toetab katedraali ülesehitamist 4,42 miljoni euroga.

Ülevaade

Viited

Välislingid

• Notre-Dame'i katedraali koduleht
• Tulekahjuga seotud uudised BBC-s (inglise keeles)
• Põlengujärgne vaade kirikule droonilt (ABC News)
• The hot, dangerous physics of fighting the Notre Dame fire Wired, 17.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)