Google

Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb otsingumootorite tehnoloogia, internetireklaami, pilvetöötluse, tarkvara, e-kaubanduse ja tehisintellektiga. Amazoni, Apple'i, Meta ja Microsofti kõrval on Google üks viiest suurest tehnoloogiafirmast. Firma asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. 2015. aastast on Google'i omanik Alphabet Inc.

Google Search on selle ettevõtte arendatav maailma populaarseim interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode. Google on pärast asutamist kiiresti kasvanud ning pakub paljusid erinevaid tooteid ja teenuseid erinevates kasutusvaldkondades, mille hulka kuuluvad e-mail (Gmail), navigatsioon (Maps ja Waze), pilvetöötlus (Cloud), videote jagamine (YouTube), kontoritarkvara (Workspace), operatsioonisüsteemid (Android), pilvevarundus (Drive), masintõlge (Translate), veebisirvimine (Chrome), piltide varundamine (Photos), videokõned (Meet), nutikodu (Nest), nutitelefonid (Pixel), kantav tehnoloogia (Pixel Watch ja Fitbit), muusika voogedastus (YouTube Music), tehisintellekt (Assistant ja Gemini) ja palju muud. Google'i endiste toodete hulka kuuluvad Stadia, Glass, Google+, Reader, Play Music, Nexus, Hangouts ja paljud teised.

Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on "korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks". Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks.

2011. aastal tulenes 96% ettevõtte käibest reklaamimüügist. Google'i muude ettevõtmiste hulka kuuluvad kvantarvutid (Sycamore), isesõitvad autod (Waymo), targad linnad (Sidewalk Labs) ja transformermudelid (DeepMind).

2009. aastal ostis Google Soomes Haminas Stora Ensolt vana paberitehase, et sellest teha serveripark.

Ajalugu

Larry Page ja Sergey Brin hakkasid Google'i otsingumootorit välja töötama 1996. aasta jaanuaris. Kui tolleaegsed otsingumootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, et mitu korda otsitav mõiste antud lehel esineb, siis nad otsisid paremat lahendust, mis võimaldaks hinnata lehekülgede olulisust. Nad võtsid lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi algsele saidile viitab, ja lõid selle põhjal tehnoloogilise lahenduse PageRank.

Tooted ja teenused

Otsingumootor

Lisaks veebilehtede otsingule on Google'i otsing laienenud paljudesse muudesse valdkondadesse. Nii on praegu võimalik otsida ka pildifaile, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohti kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi ja muud. 2005. aasta juuni seisuga oli Google indekseerinud 8,05 miljardit veebilehte ja 1,3 miljardit pilti. Suure osa indekseeritavatest andmetest Google ühtlasi puhverdab ehk salvestab vahemällu, tänu millele võivad leheküljed olla vaadeldavad isegi siis, kui nende koduserver on maas.

Näiteid tegevustest andmete korraldamisel

• tekstiotsing ise eeldab andmete indekseerimist; samuti tuleb otsitulemuses andmed järjestada
• meilisõnumite puhul (Gmail) võeti kasutusele sõnumite rühmitamine vestluste kaupa
• reklaamide lisamine kontekstipõhiselt, justkui põhiteksti lisandväärtusena

Näiteid tegevustest info vahendamisel

• teksti teisendamine ühest vormingust teise (PDF- ja DOC-failide puhverdamine tekstina)
• raamatute digiteerimise projekt Google Books, mis võimaldab ilmunud raamatutest teha tekstipõhiseid otsinguid.

Android ja nutitelefonid

Google on loonud mobiiltelefonide jaoks operatsioonisüsteemi Android, mis avalikustati 5. novembril 2007. Eriti uuenduslik võrreldes põhikonkurentidega on see, et Google on avaldanud enamiku lähtekoodist, kasutades Apache'i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi. 5. jaanuaril 2010 andis Google välja oma esimese nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android.

Google'i kaardirakendused

• Google Maps ja Google Earth: üksikasjalikud satelliidipildid kõigist Maa piirkondadest ning kolmemõõtmelised mudelid suurematest asulatest.
• Google Street View on teenus Google Mapsis ja Google Earthis, mis annab võimaluse näha pilte eri maade tänavatest jalakäija või autojuhi vaatenurgast.

Google Chrome

Google Chrome on Google'i loodud veebibrauser. Selle esimene versioon oli operatsioonisüsteemis Microsoft Windows töötav beetaversioon, mis anti välja 2. septembril 2008. Esimene stabiilne versioon tuli turule 11. detsembril 2008.

Google'i vigurlogod

Google'i veebimeistrid kujundavad otsimootori avalehte tähelepanuväärsete sündmuste puhul nn vigurpiltidega (inglise keeles doodle), sidudes Google'i logo ja tähtpäeva.

Google Translate

Google Translate on Google'i pakutav tasuta masintõlketeenus.

Kriitika

Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager süüdistas 2015. aastal Google'it võimu kuritarvitamises. Viis aastat kestnud uurimise tulemusel süüdistab EL Google'it konkurentide ja ostjate tüssamises otsingutulemuste moonutamise kaudu.

Vaata ka

• Alphabet Inc.
• Google Drive
• Google Santa Tracker

Viited

Kirjandus

• Nicholas Carr, "Kas Google muudab meid lolliks". Tõlkinud Tanel Toobik – Akadeemia 2008, nr 12, lk 2708–2719 (tõlke allikas: Is Google Making Us Stupid? // The Atlantic, 2008, July/August)
• Nicholas Carr, "Triiv madalikule: mida internet meie ajuga teeb" (Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains). Tõlkinud Tiina Randus; toimetaja Triin Olvet. Sari "Äripäeva raamat", Äripäev, Tallinn 2012, 270 lk; ISBN 9789949464364
• Toivo, Tänavsuu (3. juuli 2008). "Miks on Google nii hea?". Eesti Ekspress.
• Jaagant, Urmas (30. jaanuar 2009). "Google Earthis saab nüüd vaadata Eesti ortofotosid". Eesti Päevaleht.
• Rand, Erik (3. veebruar 2009). "Google abil saab nüüd ka eestikeelseid tekste tõlkida". Eesti Päevaleht.
• "Üks maailma suurimaid saladusi – Google'i algoritm". Äripäev. 31. jaanuar 2008.
• Suut, Jaak-Kristian (13. september 2011). "Kui palju Google elektrit kulutab?". Forte.
• Angwin, Julia (24. veebruar 2014). "How I Quit Google". Time (Ameerika inglise). ISSN 0040-781X.
• Nesbit, Jeff (8. detsember 2017). "Google's true origin partly lies in CIA and NSA research grants for mass surveillance". Quartz (inglise).

Välislingid

• Google'i otsing
• Teave Google'i firmast (inglise keeles)