Berliini Olümpiastaadion

Olümpiastaadion on nimetuse saanud seal toimunud 1936. aasta suveolümpiamängude järgi. Staadion ehitati juba 1916. aasta olümpiamängudeks valminud Deutsches Stadioni asemele.

Kuigi staadioni arhitekt Werner March valiti juba enne rahvussotsialistide võimule tulekut, mõjutas staadioni ehitamist väga tugevalt Adolf Hitler. Nii sündis antiikarhitektuuri mõjutustega suurstaadion, mille tribüünid mahutasid ligi 100 000 pealtvaatajat ja mis oli osa suurest olümpiakompleksist. Olümpiamängud olid natsivalitsusele suur õnnestumine: mänge jälgis neli miljonit pealtvaatajat.

Teises maailmasõjas pääses staadion peaaegu terviklikult, kuigi seal käis tuhandeid inimelusid nõudnud võitlus Nõukogude Liidu Punaarmee ja rahvussotsialistide Hitler-Jugendi vägede vahel. Jalgpalli Bundesliga moodustamise järel 1963. aastal sai sellest Hertha BSC klubi kodustaadion. 1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel toimus olümpiastaadionil kolm A-alagrupi mängu. 1985. aastast toimuvad staadionil Saksamaa karikavõistluste finaalmatšid, nii nagu see oli aastatel 1937 ja 1939–1943.

Berliini müüri kadumise ja riikide taasühinemise järel sai olümpiastaadion aastakümnete vaikelu järel poliitiliste vaidluste objektiks. Mõnede arvates oli staadion ajalooliseks pinnuks ja oleks tulnud lammutada, teised jälle arvasid, et staadion tuleb Colosseumi eeskujul jätta alles. Lõpuks otsustati staadion 242 miljoni euro eest rahvusvahelistele nõuetele vastavaks ehitada. Renoveerimine algas 2000. aasta suvel ja moderniseeritud rajatis avati 2004. aasta 31. juulil. Staadionile kuulus keskne roll 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel, seal toimus neli alagrupimängu ja finaalmäng. Uuenduste järel mahutab staadion 74 220 pealtvaatajat, kuid MM-i ajal oli kohti veidi vähem: 66 021 istekohta.

Välislingid

• Berliini Olümpiastaadioni koduleht (saksa ja inglise keeles)