Benedictus IV oli paavst 900–903. Ta oli 117. paavst.
Benedictus (Benedetto) oli sündinud Roomas. Ta pärines aristokraatlikust suguvõsast ja oli Mammoluse (Mammalus) poeg. Paavst Formosus ordineeris Benedictuse preestriks.
Benedictus IV valiti paavstiks mais või juunis 900 Formosuse toetajate poolt.
Benedictus IV kroonis 22. veebruaril 901 Frangi keisriks Louis III Pimeda, kuid 902 võitis Itaalia kuningas Berengar Frioolist Louis'd ja sundis ta Itaaliast lahkuma.
Benedictus IV saatis kirja Amasya piiskopile Malakenosele, kelle araablased olid Amasya piiskopkonnast minema kihutanud.
Benedictus IV kinnitas 31. augustil 900 peetud Rooma sinodil Argrine'i Langres' piiskopi ametisse ja andis talle palliumi. Ta pani Reimsi peapiiskopi Foulques'i mõrvarid kirikuvande alla.
Benedictus IV toetas Napoli piiskopi Athanasius II surma järel Sorrento piiskopi Stephanuse saamist Napoli piiskopiks (Stephanus III).
Benedictus IV andis Fulda kloostrile ja teistele kloostritele privileege.
Benedictus IV ajal sai kardinaliks diakon Christophorus (Christophoro).
Kroonik Flodoard de Reims andis talle hüüdnime "Suur."
Benedictus IV suri Roomas augustis 903 ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Kirikuloolane J. N. D. Kelly oletab, et paavsti võisid mõrvata Berengari käsilased, kuid ajaloolised tõendid selle kohta puuduvad.
Owlapps.net - since 2012 - Les chouettes applications du hibou