Eesti Rahvameelne Eduerakond

Eesti Rahvameelne Eduerakond (lühend ERE) oli 1905. aastal Venemaa Keisririigis moodustatud Eesti erakond.

Programm

ERE asutati 1905. aastal pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eesti esimese poliitilise erakonnana. Erakond toetas algselt Venemaa Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei ideid parlamentaarsest – konstitutsioonilisest monarhiast Venemaal, täiendades seda nõudmistega Eestile piiratud autonoomiaõiguste andmise kohta analoogselt Soome Suurvürstiriigi ja Poolaga ning eestlastele baltisakslaste ja venelastega võrdsete õiguste saavutamine rahumeelsel ja demokraatlikul teel.

Erakonna peamised ideoloogid olid Jaan Tõnisson ja tema mõttekaaslane Villem Reiman, erakonna tegevuses lõid kaasa Heinrich Koppel, Oskar Rütli jt.

Legaalses poliitikas osalemine

Erakond alustas tegevust 26. novembril (9. detsembril) 1905.

1905. aasta lõpus toimunud Eesti Rahvaasemike Kongressil jäi ERE tagasihoidlikumate seisukohtade juurde, samas kui sotsialistid ja teised radikaalid esitasid "aulakoosolekul" tunduvalt äärmuslikumaid seisukohti. ERE mõõdukad vaated võimaldasid erakonnal tegutseda ka pärast 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist. Palju aastaid oligi see Eesti ainus legaalselt tegutsev erakond.

ERE saadikud kandideerisid Venemaa keisririigi Riigiduumasse ning nende esindajad valiti Riigiduuma 3 koosseisu.

1917. aasta alguses, kui poliitilised olud Veebruarirevolutsiooni aegadel taas vabamaks muutusid, reorganiseeris Jaan Tõnisson ERE Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.