Hjalmar Andersen

Hjalmar Johan Andersen (12. märts 1923 Rødøy – 27. märts 2013) oli norra kiiruisutaja, kolmekordne olümpiavõitja.

Hjalmar Andersen võitis 1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos kolm kuldmedalit. Samuti võitis ta kolm kulda maailmameistrivõistlustelt ja kolm kulda Euroopa meistrivõistlustelt.

Andersen sõitis juba 1948. aasta taliolümpiamängudele Sankt Moritzisse, kuid norralasi oli koondises palju. Viimase koondisesisese katsevõistluse 1500 meetris Andersen võitis, aga sellegipoolest ei pandud teda sõitma. Arvestades seda, et Norra koondise nõrgemad liikmed said 14. ja 22. koha, võis see otsus vale olla. Siiski sai Norra kuld- ja pronksmedali. 3. veebruaril peetud 10 000 m distantsile Andersen saadeti, aga ilm oli kohutav ja Andersen katkestas sõidu. Norralastest lõpetas üksainus.

1949. aasta Euroopa meistrivõistlustel Davosis püstitas Andersen 1600 meetris isikliku rekordi 2.16,4 ja 10 000 meetris maailmarekordi 16.57,4. Üldarvestuses pälvis ta hõbemedali.

Kolmel järgmisel aastal võitis ta nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlused ja tuli ka Norra meistriks. Üksnes 5 kiiruisutajat on tulnud kolmel järjestikusel aastal maailmameistriks üldkokkuvõttes. Neil aastatel püstitas ta ka kolm maailmarekordit.

1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos tuli Andersen kolmekordseks olümpiavõitjaks. 17. veebruaril võitis ta 5000 m distantsi olümpiarekordiga 8.10,6, edestades teisi enam kui 10 sekundiga. Järgnesid hollandlane Kees Broekman ja teine norralane Sverre Haugli. Järgmisel päeval võitis ta 1500 m distantsi ajaga 2.20,4, edestades 0,2 sekundiga hollandlast Wim van der Voorti. Pronksmedali võitis 2.21,6-ga teine norralane Roald Aas. 19. veebruaril peeti viimane distants 10 000 meetris, kus Andersen edestas järgmisi 25 sekundiga, püstitades olümpiarekordi 16.45,8. Järgnesid Kees Broekman ja Rootsi uisutaja Carl-Erik Asplund. Esimeselt distantsilt, kus Andersen ei osalenud, sai Norra pronksmedali.

Pärast olümpiamänge Andersen loobus spordist, kuid kaks aastat hiljem veendi ta sporti tagasi tulema. Ta tuli taas Norra meistriks ja pääses olümpiakoondisse. 1954 pälvis ta maailmameistrivõistlustel taas üldkokkuvõttes hõbemedali.

1956. aasta taliolümpiamängudel Cortina d'Ampezzos osales Andersen kahel pikemal uisudistantsil. 29. jaanuaril läbis ta 5000 m oma olümpiarekordist kiirema ajaga 8.06,5. Ajad olid aga edasi läinud ja see ei andnud enamat 11. kohast, kusjuures norralaste nelikust oli tema aeg nõrgim. Esikolmik jõudis alla 8 minuti. Boriss Šilkov võitis ajaga 7.48,7, edestades 8 sekundiga rootslast Sigvard Ericssoni. Pronksi pälvis Oleg Gontšarenko. 31. jaanuaril uisutas Andersen 10 000 m ajaga 16.52,6, olles norralastest kolmas. See andis talle 6. koha. Sigvard Ericsson võitis 16.35,9-ga, järgnesid Knut Johannesen Norrast (16.36,9) ja Oleg Gontšarenko.

Rekordid

Andersen oli esimene kiiruisutaja, kes läbis 10 000 meetri distantsi alla 17 minuti. Karjääri jooksul püstitas ta neli maailmarekordit:

Anderseni isiklikud rekordid erinevatel distantsidel:

• 500 meetrit – 43,70 (1951)
• 1000 meetrit – 1.30,60 (1954)
• 1500 meetrit – 2.16,40 (1949)
• 3000 meetrit – 4.49,60 (1954)
• 5000 meetrit – 8.06,50 (1956)
• 10 000 meetrit – 16.32,60 (1952)

Eraelu

Andersen abiellus oma lapsepõlvekallima Gerdiga. Neil oli 3 last. Abielu kestis kuni naise surmani 2004.

Viited

Välislingid

• Hjalmar Andersen
• Hjalmar Andersen veebisaidil Olympedia (inglise)