Hõlmikpuu Jaapanis

Jaapanisse jõudis hõlmikpuu mitmeid kordi ja teid pidi Hiinast 13. või 14. sajandil (Setoh jt 2002,2003; viidanud Zhao jt 2010), Tsumara ja Ohba (1997) näitasid, et hõlmikpuu kui võõrliigi introduktsioon toimus Kamakura ja Muromachi perioodi ajal (1192–1573 pKr), need andmed sobituvad Tianmushan'i ja piirnevate populatioonide andmetega, hõlmikpuu paljundamise ja kasvatamisega on buda mungad tegelenud juba 1500 aastat.

Jaapanis on hõlmikpuu sintoismi pühamute pühapuu (Jisaburō Ōi, 109:1965).

Jaapani üks iidseid loodusmälestisi kasvab Iwate prefektuuris Kujis Chosenji templi esisel platsil. Tema ümbermõõt on 14,5 meetrit.

Tuntud hõlmikpuid Jaapanis (2010)

Jaapani suurimaks hõlmikpuuks peetakse Kitakanegasawa hõlmikpuu (Kitakanegasawa no Ichō‎), kelle vanus on 1000 aastat ja rohkem. Tema rinnasümbermõõt 1,30 m kõrguselt oli 2011. aastal 22 m, pikkus laserkaugusemõõtjaga (Nikon Forestry 550/Pro) oli 2016. aastal 31,80 m (Martin Miklanek).

Kuus hõlmikpuud Jaapanis on saanud ka pommitamise üleelanud puude (hibakujumoku) nimetuse elades plahvatuse epitsentris üle teise maailmasõja ajal 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid. . Kõige lähem neist asub Hosen-Jis. See puu oli plahvatuse epitsentrist vaid veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Kõik ellujääjad puud on ka praegu elujõulised. Sellest ajast peetakse Jaapanis hõlmikpuud lootusepuuks. Mõne puu juures on tahvlid, kus palvetatakse maailmarahu eest.

Hõlmikpuu Jaapani kultuuris

Kinmo zui (1666) on paigutanud hõlmikpuu viljade juurde ja kujutatud on hõlmikpuu oksa koos lühikeste võsude, lehtede ja seemnetega.

Jaapani zooloogid Nishiwaki ja Kamiya (1958) nimetasid hõlmikpuu järgi vaalaliigi Mesoplodon ginkgodens.

Parimad sumo-maadlejad võivad oma juuksed siduda ginko-sõlmega (ōichōmage). Jaapanis on ginkgo liidetud nii krabide, seente, kartulite, haide, lillevaaside, tööriistade, panipaikade, laudade nimetustele jpm.

Viited