javascript is disabled, enable it otherwise the site will not work properly!

javascript est désactivé, activez-le sinon le site ne fonctionnera pas correctement !

Autotööstus

Autotööstus (inglise keeles automotive industry) on autosid ja muid maismaal (välja arvatud rööbastel) liikuvaid mootorsõidukeid tootev tööstusharu. Autotööstus konstrueerib, arendab, toodab, turustab ja müüb mootorsõidukeid. See on saadava tulu põhjal üks maailma tähtsamaid majandussektoreid.

Autotööstus ei hõlma tööstusvaldkondi, mis tegelevad autodega pärast nende kliendile kohaletoimetamist. Nendeks on autotöökojad ja bensiinijaamad.

Ajalugu

Esimese praktilise bensiinimootoriga mootorsõiduki ehitas 1885. aastal Karl Benz Mannheimis Saksamaal. Benzile anti tema sõiduki eest patent 29. jaanuaril 1886. Ta alustas autotootmist 1889 pärast seda, kui tema naine Bertha Benz oli 1888. aasta augustis tõestanud esimese pika reisiga, et hobuseta vanker on täiesti kasutuskõlblik igapäevaseks kasutamiseks. 2008. aastast meenutab seda sündmust Bertha Benzi auks püstitatud mälestusmärk.

Gottlieb Daimler ja Wilhelm Maybach Stuttgardist konstrueerisid 1889. aastal sõiduki nullist, mitte ei kasutanud selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Reitwageni – leiutajateks 1885. 1882. aastal patentis itaallane Enrico Bernardi 0,024-hobujõulise 121,6 cm³ ühesilindrilise bensiinimootori. Ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele, muutes selle vähemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks. 1892 suurendas Bernardi kolmerattalist nii, et see suutis kanda kahte täiskasvanut.

Aastani 2005 juhtis USA maailma autotootmist. 1929. aastaks oli maailmas kasutusel 32 028 500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli tootnud neist 90%. Sel ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimese kohta. 2006. aastal ületas Jaapan napilt USA-d tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009. aastani. Sealt edasi juhtis tootmist Hiina 13,8 miljoniga. 2010. aastal tootis Hiina 18,3 miljonit mootorsõidukit, mis on peaaegu kaks korda nii palju, kui tootis Jaapan (9,6 miljonit). USA on aga kolmandal kohal 7,8 miljoniga.

Esimene sõiduk

Esimeseks autoks oli Carl Benzi ehitatud Benz Patent-Motorwagen Nr. 1. See valmis 1886. aastal ning seda peetakse esimeseks mootorsõidukiks – sõiduk, mille paneb liikuma mootor.

Benzi Patent-Motorwagen Nr.1 oli taha paigutatud mootoriga kolmerattaline sõiduk. See sõiduk sisaldas mitmeid uusi leiutisi. See oli ehitatud terastorudest ja puitpaneelidest.

Esimene pikem reis

1888. aasta augusti alguses sõitis Bertha Benz ilma abikaasa teadmata koos oma poegade Richardi ja Eugeniga, kes olid 14 ja 15 aastat vanad, ühe Benzi alles konstrueeritud patent-mootorvaguniga Mannheimist Pforzheimi. Sellega sai temast esimene inimene, kes sõitis mootorsõidukiga pika maa. Vahemaa oli umbes 104 km. Enne seda olid tehtavad reisid väga lühikesed.

Kuigi peamine reisi põhjus oli külastada oma ema, oli Bertha Benzil ka teine motiiv: näidata oma hiilgavale mehele, kes ei tahtnud mõeldagi oma leiutise turundusele, et mootorsõiduk võib muutuda finantsiliseks õnnestumiseks, kui selle kasulikkust näidata üldsusele.

Oma teekonnal lahendas ta mitmeid probleeme. Ta pidi leidma toorbensiini, lahusti, mis oli kättesaadav ainult apteegist, et kasutada seda kütusena. Tänu sellele sai siiani eksisteerinud Stad-Apothekest (linna apteek) maailma esimene bensiinijaam. Lisaks pidi sepp aitama tal parandada ketti Bruchsalis. Piduri hõõrdkatted vahetati välja Bauschlottis ning Bertha Benz ise kasutas ühte pikka sirget juukseklambrit, et puhastada kütusetoru ummistus, ja sukapaela, et isoleerida juhe.

Mootorsõiduki tõttu ehmusid mitmed inimesed nende teel ning tänu sellele sai nende reis väga palju avalikku tähelepanu – nagu ta oligi lootnud. Sõit oli Karl Benzi jaoks väga abistav, sest nii sai ta teha sõidukile mitmeid täiendusi, kui ta naine teatas talle, mis teel oli juhtunud. Samas andis Bertha ka uusi ja tähtsaid soovitusi, nagu lisakäigu paigaldamine ülesmäkke sõiduks.

Turvalisus

Auto turvalisus on disaini, ehituse, seadmete ja reguleerimise kasutamine, et vähendada autoavariide teket ja tagajärgi. Uuendused nii teedel kui ka autode konstruktsioonis on püsivalt vähendanud vigastatute ja surmade arvu arenenud maades. Siiski on autode kokkupõrked peamised surma põhjused. 2004. aastal oli autoõnnetustes hukkunute arv 1,2 miljonit. Neist ⅔ olid jalakäijad.

Aktiivne ja passiivne ohutus

Terminid "aktiivne" ja "passiivne" on lihtsad, kuid väga tähtsad terminid autotööstuses. "Aktiivne ohutus" kasutatakse nende tehnoloogiate puhul, mis püüavad vältida avariid, ning "passiivne ohutus" nende puhul, mis on autole sisse ehitatud (turvavöö, õhkpadjad ja sõiduki üldine struktuur) ja aitavad kaitsta reisijaid avarii korral.

Õnnetuste vältimiseks

Õnnetuste vältimise süsteemid ja seaded aitavad nii juhti kui ka autot, et vältida kokkupõrkeid. Sellesse kategooriasse kuuluvad:

sõiduki esilaternad, muud valgustid ja helkurid. Nende ülesanne on aidata juhil sõita pimedas, anda teistele teada, kus ja kuidas auto paikneb ning kui suur see on. Näidata sõidu suunda ja juhi kavatsusi, näiteks pööramisel või reavahetusel;
peeglid aitavad näha tagant tulevaid sõidukeid. Püüavad vähendada nii-öelda pimedaid nurki – kohti, kuhu ilma peegli abita ei näeks;
roolimine, pidurdamine ja peatumissüsteem;
automaatne pidurdussüsteem, mis aitab hoiduda ohtlikest kokkupõrgetest või neid vähendada;
infrapuna öiseks nägemiseks, et suurendada nähtavat ala;
kohanduvad esilaternad – kontrollivad esilaternate suunda ja kaugust ning seda just kurvides;
tagurdamisandurid – annab juhile teada objektidest, mis jäävad tagurdamisteele;
kohanduv kiirushoidik – hoiab ees oleva sõidukiga ohutut pikivahet;
sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem – annab teada sõidurajalt väljakaldumisest;
rehvirõhu jälgimise süsteem;
veojõukontrollisüsteemid;
elektrooniline stabiilsuskontroll – sekkub, et vältida sõiduki üle kontrolli kaotamist;
mitteblokeeruvad pidurisüsteemid;
elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem;
hädaolukorra pidurdussüsteem;
kurvides rakenduv pidurikontrollisüsteem;
automatiseeritud parkimine.

Turvameetmed inimeste kaitseks õnnetuse ajal

Süsteemid ja seadmed, mis vähendavad või hoiavad ära ohtlikke vigastusi, kui avarii on toimumas. Selles valdkonnas on tehtud väga palju katseid.

Turvavöö – takistab või vähendab reisija liikumist ettepoole. Liikumisenergia vähendamiseks venib. Hoiab ära sõitja sõidukist väljalendamise ning kindlustab, et inimene oleks õhkpadjade toimimiseks õiges asendis.
Õhkpadjad – paisuvad, et pehmendada reisija kokkupõrget auto sisemiste osadega. Kõige tähtsam on takistada juhil pea äralöömist vastu rooli.
Lamineeritud esiklaas – ei purune kokkupõrkel. Takistab turvavööta inimeste peadel klaasi purustamist ning jätab minimaalse, kuid piisava nähtavuse, et oleks võimalik kontrollida autot ka pärast kokkupõrget, kui selleks on võimalust.
Karastatud klaas – tagaklaas ja küljeaknad purunevad väikesteks osadeks, mille servad ei ole eriti teravad.
Kägardustsoonid – neelavad ja hajutavad kokkupõrkejõu, suunates seda reisijatest kaugemale. Masinatel on esi-, taga- ja vahel ka küljekägardustsoonid.
Turvapuur – reisijate sektsioon on ümbritsetud ülitugeva materjaliga. See on selleks, et tagada inimestele mingigi ellujäämisruum.
Külgkokkupõrke kaitsetalad.
Jalakäijate kaitse süsteem.
Kauba tõke – eraldab inimesed kaubast ning tagab, et reisijad ei saa vigastada lahtise kauba tõttu. Samas aitab ära hoida autolae sissekukkumise.

Majandus

Aastaks 2007 oli maailmas kokku umbes 806 miljonit autot ja kergeveokit, mis kulutasid üle 980 miljardi liitri bensiini ja diislikütust. Mootorsõidukid on arenenud majandusega riikides peamisteks transpordivahenditeks.

Tootmine

Tabelis on toodud riigiti mootorsõidukite tootmine. Järjestuse aluseks on võetud kogutoodang. Arvestatud on nii sõiduautosid, väikebusse (minibuss, mikrobuss), busse, väikseid tarbesõidukeid, veoautosid kui ka kaugsõidubusse.

Mootorsõidukite suurtootjad. Allikas: OICA

* Grupid, kes on ühinenud, et ühiselt sõidukeid toota.
Andmed on aastast 2010.