200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala.
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel antiikolümpiamängudel (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: dromos (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.
200 meetri jooks oli kaasaegsetel olümpiamängudel esimest korda kavas 1900. aastal Pariisis. 1896. aastal Ateenas ei lülitatud seda kavasse staadioni järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).
200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult 1904. aastal Saint Louises sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja Archie Hahn. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe jardi võrra tahapoole.
Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli Walter Tewksbury Ameerika Ühendriikidest.
Sirgrada
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus
Täiskurviga rada
Elektrooniline ajavõtt
Owlapps.net - since 2012 - Les chouettes applications du hibou