100 meetri jooks

100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.

Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus.

100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks.

Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal.

Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.

100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala.

Ajalugu

100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel.

Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas.

Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast.

Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s.

1920. aastatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta suveolümpiamängudel kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid.

Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960. aastatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks.

Verstapostid

Meeste 100 m jooks

• Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden
• Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), Cecil Lee (Suurbritannia), 25. september 1891 Brüssel (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
• Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912
• Esimene aeg alla 10 s:
  • käsitsi mõõdetud – 9,9 s, Jim Hines, Ronnie Ray Smith ja Charles Green (kõik USA), 20. juuni 1968, Sacramento
  • elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, James Hines (USA), 14. oktoober 1968, México

Naiste 100 m jooks

• Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi
• Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tšehhoslovakkia, 5. august 1922
• Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), Mary Lines (Suurbritannia), 20. august 1922)
• Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia)
• Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem
• Esimene aeg alla 11 sekundi:
  • käsitsi mõõdetud – 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava
  • elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden

Kõige kauem püsinud maailmarekordid

• Mehed – 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s)
• Naised – 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis; kehtib tänini (oktoober 2016)

Kõige edukamad sportlased

• Kahekordsed olümpiavõitjad:
  • Wyomia Tyus (USA), 1964 ja 1968
  • Carl Lewis (USA), 1984 ja 1988
  • Gail Devers (USA), 1992 ja 1996
  • Usain Bolt (Jamaica), 2008, 2012 2016
  • Shelly-Ann Fraser-Pryce (Jamaica), 2008 ja 2012
• Kolmekordsed maailmameistrid:
  • Carl Lewis (USA), 1983, 1987 ja 1991
  • Maurice Greene (USA), 1997, 1999 ja 2001
  • Usain Bolt (Jamaica), 2009, 2013 ja 2015
  • Shelly-Ann Fraser-Pryce (Jamaica), 2009, 2013 ja 2015
• Kahekordne maailmameister:
  • Marion Jones (USA), 1997 ja 1999

Maailmarekordi areng

Mehed

IAAF hakkas meeste 100 m jooksu maailmarekordeid registreerima 1912.

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Käsitsi ajavõtt

(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

Elektrooniline ajavõtt

Ben Johnsoni ajad 9,83 (30. august 1987) ja 9,79 (24. september 1988) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

Tim Montgomery aeg 9,78 14. septembrist 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

Justin Gatlini aeg 9,77 Ad-Dawḩah's 12. mail 2006 ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

Naised

FSFI hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima 1922. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

Käsitsi ajavõtt

(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

Elektrooniline ajavõtt

Ewa Kłobukowska aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

Olümpiamängude medalivõitjad

Mehed

Naised

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad

Mehed

Naised

Eesti meistrid 100 m jooksus

 Pikemalt artiklis 100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad

Veel rekordeid

Mehed

Vaata ka

• 100 meetri jooksu Eesti rekordi areng
• 100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad
• Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus

Viited

Välislingid

• Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel
• Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel
• Meeste 100 m jooksu edetabelid – 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 – 2010 – 2011 - 2012 - 2013- 2014 - 2015 - 2016- 2017 - 2018 - 2019- 2020 - 2021

• Naiste 100 m jooksu edetabelid – 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 – 2010 – 2011 - 2012 - 2013 - 2014 - 2015 - 2016 - 2017 - 2018 - 2019 - 2020 - 2021
• Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised
• IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast
• Ann Hiiemaa. Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud, Postimees, 3. detsember 2008

1. 60 meetri jooks
2. Sprint
3. Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus
4. Jooksusprint
5. Eesti mängud
6. Laine Kallas
7. Julius Tiisväli
8. Allyson Felix
9. Paraskeví Patoulídou
10. 80 meetri tõkkejooks
11. Karl Laas
12. Viievõistlus
13. Asafa Powell
14. Tõkkejooks
15. James Hines
16. Naiste viievõistlus
17. Kinue Hitomi
18. Gina Lückenkemper
19. Veronica Campbell-Brown
20. Kergejõustik